Milline saunaviht saunas kasulikum on?

Saun on mõnus kuid vihtlemine muudab selle imeliseks.

Olgem ausad igaüks meist saab murevabalt soetada endale muretseda tammeviha, kaseviha ja muu puuliikide vihtasid. See ei ole enam mingi probleem, kuid vaatamata suurele valikule on just kaseviht see kõige eelistatum. Vanad tarkused väidavad, et:

  • kaseviht peletab hästi väsimust;

  • tammeviht olevat hea südamehaigetele;

  • nõgeseviht kasulik reumahaigetele;

  • kadakaviht sobilik nii närvi- ja reumahaigetele;

  • lepaviht pidevat sisemised valud ära võtma.

Enimlevinud lehtpuudest on siiski kaseviht. Vaatamata kõigile erinevustele on see vastupidavam, nahale meeldivam ja lisaks lõõgastab hästi lihaseid. Pealegi saab vihaleotusvee raviotstarbel kasutada – nimelt on kaselehetõmmis hea juuste loputusveeks aidates tasakaalustada peanaha rasueritust ja pannes juuksed läikima.

Okaspuudest vihad on hinnatud oma aromaatsete omaduste poolest – küllastunud männi- või kuuselõhn leiliruumis on väga tähtis saunanaudingu osa ja nagu alguses mainitud sai, mida parem esimene leil seda mõnusamaks saunatamine kokkuvõttes muutub. Okaspuu vihtasid kasutatakse reeglina värsketena, sest kuivalt tulevad okkad jube kerkelt lahti.

On olemas ka taimedest valmistatud vihad ja kõige rohkem jutt on tõenäoliselt kuuldud nõgeseviha ravivatest omadustest. Kui selline võimalus on olemas siis nõgeseviht on leiliruumis meelsasti kasutust leidnud. Vähetuntud tõde, kuidas taimi vihtlemiseks ette valmistada, et need kõrvetaksid küll nahka, kuid annaks kindlasti edasi oma ravivaid omadusi – kasta viht ainult sooja vette ja sedagi lühikeseks ajaks.